Kummast käest? Vasakust!

Patendi mõiste pärineb juba 15. sajandist ja esimene teadaolev patent anti välja 1421. aastal insenerile Filippo Brunnellschile kes patenteeris marmori vedamiseks mõeldud praami. Idee tagada leiutisele õiguslik kaitse levis kiirelt. Pea samast ajast kui patent, on pärit ka patendi vastased arvamused. Samal ajal kui patent kaitseb idee autorit, takistab see ühiskonnal edasi areneda. Toon siia võrdluseks lihtsa näite tule tegemisest. Kujutage ette, et ajal kui inimene õppis tuld tegema, oleks ta selle patenteerinud ja järgmised 2 aastat võinuks tuld teha ainult tema. Või siis ainult need kes talle tasu maksavad. Need 2 aastat oleks tule kasutamise arengus olnud maha visatud aeg. Kuna sellel ajal patente ei eksisteerinud, said tuld teha ka teised inimesed. Hakkasid tekkima tule tegemisest erinevad variatsioonid. Kes nuputas välja kuidas tuli kergema vaevaga põlema saada, kes õppis sellel toitu tegema ja kes taipas, et see peletab metsloomi eemale. Terve kogukond võitis tule tegemisest ja algne tehnoloogia viidi uuele tasemele.

 

IT valdkonnas on oluliseks teemaks autoriõigused. See ei ole küll sama mis patent, aga paralleele saab tõmmata siiski. Kui copyright kaitseb peamiselt autori õigusi ja huve, siis justkui pilkavalt kõlav copyleft on vastupidiselt mõeldud kasutaja kaitseks ja sealhulgas ka ühiskonna arengu ja huvide kaitseks. Kuigi ekslikult arvatakse, et copyleft on autori vaenulik, siis tegelt võib see ka autorile palju kasulikum olla kui copyright.

https://i.redd.it/965ttkcg6hd51.jpg

 

Copyleft nõudega tarkvara on vaba ja sellele kehtib reegel, et vabad oleksid ka selle tarkvara edasi arendused.  Kuigi litsentside vahel valimine tundub suuresti filosoofiline ja usuküsimus on igal litsentsil siiski omad tugevused ja ei ole ühte ideaalselt lahendust kõigele. 

 

Puuduva copyleft´ga litsentsid(MIT, BSD, Apache) võimaldavad kasutajal tarkvara kasutada mis tahes eesmärgil. Edasiarendatud koodist võib teha ka ärilist tarkvara. Lisaks võib edasiarendust kaitsta mõne muu litsentsiga ehk see ei ole „nakkav“. See annab küll kasutajale suur vabaduse, aga autorile mingeid õiguseid ei jätta. Kui autori eesmärgiks on, et tema tarkvara kasutaksid ja arendaksid edasi võimaliku paljud, ning tal ei ole midagi selle vastu, et teised võivad tema tarkvara edasiarendusest rahalist kasu saada, siis tasuks mõelda puuduva copyleft´ga litsentside peale. Üks tuntumaid näited on ilmselt operatsioonisüsteem Android.

 

Nõrk copyleft(GNU LGPL, Mozilla avalik litsents) litsentsid nõuavad, et kui teine autor kasutab minu lähtekoodi enda tarkvara osana, siis seda osa peab levitama sama litsentsiga. Teistele tarkvara osadele nõue ei kehti. Nõrga copyleft´ga litsentsi kasutavad näiteks OpenOffice ja Mozilla Firefox.

 

Tugev copyleft(GNU GPL) nõuab, et kõik edasiarendused on sama litsentsiga ehk litsents on nö. „nakkav“. See annab autorile kindluse, et keegi ei tee tema lähtekoodi edasiarendusest ärivara. Näitena kasutab seda Notepad++.

 

Väga tugev copyleft (AGPL) on suuresti sama nagu copyleft, aga laieneb ka veebis kasutamise kohta.

 

Kui arendaja soov ei ole võimalikult palju isikliku kasumit saada, vaid pigem, et tema panus ühiskonnale oleks maksimaalne(lõkke ääres saaks sooja terve küla) ning see aitaks inimkonna arengule kaasa(naaber arendab lõkkel toidu tegemiseks konstruktsiooni) siis tasuks mõelda copyleft omadustega litsentsidele.

Viited:

https://www.britannica.com/topic/patent

https://www.vikerkaar.ee/archives/12764