Kuidas juhtida IT-ettevõtet?

 Sageli üritatakse leida edukate juhtide seas ühiseid jooni, et teada saada mis siis ikkagi on see mis teeb juhist väga hea juhi. Lähemal uurimisel aga selgub, et tegu on väga erinevate inimestega ja ühisosa väga palju ei olegi. Kui aga jaotada juhid juhtimisstiili ja nende omadusete järgi, siis võib eristada kindlaid tüüpe küll.
 
IT-maailmas võib kohata palju n-ö ülemuse stiilis juhte. Nende juhtimisstiil meenutab pigem diktaatori oma ja nad ei ole kõige meeldivam inimesed kellega igapäevast kokku puutuda. Hea näide on suhtlusvõrgustiku Facebook üks rajajaid Mark Zuckerberg.
Inimsuhted ja eetika ei ole(vähemal ei olnud Facebooki algusaegadel) tema tugevamaid külgi. Töötajate lahkumine ettevõttest tüliga või vihased investorid oli tavaline.
 
Kuidas on võimalik, et selline juht viib ettevõtte ühe maailma suurimate sekka? Ilmselt tänu sellele, et oli piisaval suur hulk inimesi kelle sobis tema juhtimisstiil. Või siis neid, kes lihtsalt kannatasid negatiivse ära, sest nad nägid ka temas midagi, mis kaalusid halvad omadused üle. Inglise keeles on sellise suhte kohta väljend „love-hate relationship.“ See müstiline „midagi“, mida töötajad ja investorid temas nägid oli tugev visioon ja sihikindlus. Kui Zuckerbergil mõni idee tuli, siis oli ta selles nii kindel, et surus selle ülbelt läbi, hoolimata sellest mida partnerid või investorid arvasid. Facebooki puhu see taktika töötas. Visioon oli õige, aga samas võib-olla natuke liiga jabur, et seda ümarlaua taga arutada(sellisel juhul oleks ilmselt pooled tema ideed maha hääletatud). Ilmselt see ei olnud ka tema vaba valik selliselt kommunikeerida. See oli lihtsalt üks tema isikuomadusi(või selle puudumisi).  

Filmist: The Dictator (2012)

 
Tõestamaks seda, et juht ei pea olema ilmtingimata diktaatorlik ülemus ja edu saab saavutada ka kardinaalselt vastupidise suhtumisega, toon ühe näite kodusest Eestist.
Rõõmsameelne ja heasüdamlik Kaarel Kotkas on üks Euroopa mõjukamaid noori juhte. Tänaseks üle 8 miljoni dollari kaasanud ettevõtte Veriff rajas ta 19 aastaselt. Aastal 2020 valiti ta Eesti aasta ettevõtjaks. Tema roll juhina on olla n-ö treener/juhendaja, mitte ülemus. Kaarel on ise oma juhtimisstiili kohta öelnud järgmist: „Hea juht on hooandja oma meeskonnale. Asjade toimimine eeldab ühiste eesmärkide nimel võitlemist. Kui on meid kõiki mõjutav missioon, siis hea juht on see, kes motiveerib, toetab ja vajadusel suunab.“  Siin võib tuua paralleeli näiteks jalgpalli treeneriga, kelle roll on valida meeskonda sobivad inimesed, neid motiveerida ja edendada meeskonna tööd. Juhtida noorelt ettevõtet kus enamus töötajaid on sinust vanemad, ei ole kindlasti kerge. Usaldamine ja meeskonnatöö hindamine on Taavil aidanud ettevõtte viia kõrgustesse ning aitab teda ilmselt ka tulevikus.
 
On mõistetav, et juhi iseloomuomadused peavad erinema keskmise inimese omast(muidu nad ei oleks juhid). Iga ettevõtte suurim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Kas ettevõtte kasumi nimel peaks ohverdama ka inimsuhted ja eetika? Kindlasti mitte. Kuigi võib tunduda, et paljude väga edukate ettevõttete eesotsas on just diktaatorlikud juhid, on see pigem nii ainult sellepärast, et sellised inimesed paistavad silma ja tekitavad meedias palju kõmu. Tegelikult on palju näiteid sellest, et edu saab saavutada ilma ülemuse rolli võtmata,  meeskonnatööd soodustades, töötajaid tunnustades ja eeskujuks olles.

Viited:

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/08/10/sinine-heinapallinoor-viis-miljoneid-vaart-idufirmani

https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-aasta-ettevotja-tiitli-palvis-veriffi-juht-kaarel-kotkas/

Film: David Fincher - The Social Network (2010)