„Tõelise häkkeri“ otsingul
On levinud arvamus, et häkkeriks nimetatakse inimest, kes tegeleb arvutitesse sissemurdmisega, privaatse info varastamise ja muu ebaseaduslikuga, mis on seotud arvutite ning internetiga. Häkkerid nimetavad selliseid inimesi hoopis kräkkeriteks ja ei ole nendega midagi pistmist. Kui häkkerid ehitavad asju ja lahendavad sellega probleeme, siis kräkkerid hoopis lõhuvad asju.
Keda siis ikkagi nimetada „tõeliseks häkkeriks“? Eric S. Raymond on koostanud põhjaliku juhendi sellest kuidas saada häkkeriks. Autor kirjutab, et väga oluline osa on suhtumisel. Peamine on enda teadmiste ja info jagamine teistega ning pigem töötamine ühiskonna jaoks ja mitte ainult enda kasu nimel. Olen nõus, et ühiskond võidab sellest, kui igaüks ei pea uuesti jalgratast hakkama leiutama, vaid saab kasutada varasemaid teadmisi. Paraku on sellise mõttelaadiga inimesi väga vähe. Enamus inimesi lähtub oma käitumises siiski isiklikust huvist. Seda kinnitab ka mänguteooriaks nimetatud matemaatika haru, mis uurib, kuidas inimesed teevad otsuseid eesmärkide nimel. Ühte tuntuimat mänguteooria testi kutsutakse vangi dilemmaks. Lühidalt seisneb mäng selles, et kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ja mõlemad saavad vaid 1 aastase vangistuse. Kui üks tunnistab teise kuriteo ülesse, pääseb ta ise karistusest, aga teine süüalune saab 10 aastat vangistust. Kui mõlemad teevad ülestunnistuse, saavad mõlemad 5 aastat vangistust. Kui mõlemad mõtleksid ratsionaalselt ning prioritiseeriks mõlema kasu, ei tunnistaks kumbki teise süüd. Tegelikkus on aga hoopis teine. Mõlemad näevad, et enda vangistuse vähendamiseks tasub teine üles anda. Näiteks kui üks vang on vait, siis teisel on mõttekam teda reeta, pääsedes sellisel juhul puhtalt. Samas kui üks vang reedab, on samuti teisel mõttekam teda reeta, sest siis saab ta 5 aastat – vastasel juhul saaks 10. Võibolla sellepärast ongi „tõelisi häkkereid“ vähe.
Lisaks toob Eric detailselt välja oskused mis „tõeline häkker“ peaks omandama. Sealhulgas nimetab ära ka mitmed programmeerimiskeeled. See on hea juhend inimesele, kes soovib alustada programmeerimisega, aga ei tea kust alustada. Aga kas on tõesti oluline milliseid keeli sa oskad, et saada häkkeri tiitlit? Programmeerimiskeel on ju lihtsalt vahend, millega teatud probleeme lahendada. Mulle hoopis meeldis autori üks teine idee, mis ütles, et maailm on täis erinevaid probleeme mis vajavad lahendamist ja sama probleemi ei peaks kaks korda lahenda. Palju suuri probleeme sisaldavad mitut suurt valdkonda, mille lahendamiseks ei piisa ainult sellest kui oskad teatud programmeerimiskeeli. Usun, et suurema eelise probleemide lahendamisele annab hoopis mõne üksiku programmeerimiskeele või tehnoloogia tundmine koos mõne muu, kitsama valdkonna teadmistega. Näiteks oled finantsvaldkonnas ekspert ja oskad väga hästi ka Pythonit. Või hoopis tunnustatud tegelane geenitehnoloogias kellel on mõni muu selle valdkonnaga seotud tehnoloogiline teadmine. Selline lähenemine aitab siduda rohkem tehnoloogiat ka teiste valdkondadega ning väldib seda, et tehnoloogia jääb liiga tehniline(tehnoloogia tehnoloogia pärast).
Nüüd jõuan ka põhjuseni miks olen siiani „tõeline häkker“ kirjutanud jutumärkides.
Häkkeriks saamise juhend hakkas mulle jätma halva paroodia muljet kui autor kirjeldas millises trennis peaks käima või millist kirjandust lugema, et saada „tõelise häkkeri“ tiitlit. On väga palju erinevaid inimesi, probleeme, prioriteete ja arvamusi. Kui häkkerid käivad läbi ainult teiste häkkeritega, omavad ühiseid hobisid, jagavad sarnaseid arvamusi ning prioritiseerivad ainult sarnaseid asju, on suur oht, et lahendatakse ainult sarnaseid probleeme. Arvan, et ühiskonnale on vaja hoopis häkkereid kes on kõik väga erineva taustaga. On vaja häkkereid, kelle hobiks on näiteks Netflixist sarjade vaatamine. Või hoopis häkker, kes naudib kõige ehedamat popmuusikat.
Kokkuvõtteks võib öelda, et „tõelist häkkerit“ ei ole olemas. Häkkeritel on küll sarnased maailmavaated ja ellusuhtumine. Neid eristab keskmises inimesest võime hinnata ühiskondliku kasu rohkem kui isikliku kasu. Nad on osavad ja targad ning hindavad vabadust. Samas ei saa ükski häkker olematut „tõeline häkker“ tiitlit sellega, kui suhtleb ainult teiste häkkeritega, oskab teatud programmeerimiskeeli või omab „häkkeri hobisid“.
Keda siis ikkagi nimetada „tõeliseks häkkeriks“? Eric S. Raymond on koostanud põhjaliku juhendi sellest kuidas saada häkkeriks. Autor kirjutab, et väga oluline osa on suhtumisel. Peamine on enda teadmiste ja info jagamine teistega ning pigem töötamine ühiskonna jaoks ja mitte ainult enda kasu nimel. Olen nõus, et ühiskond võidab sellest, kui igaüks ei pea uuesti jalgratast hakkama leiutama, vaid saab kasutada varasemaid teadmisi. Paraku on sellise mõttelaadiga inimesi väga vähe. Enamus inimesi lähtub oma käitumises siiski isiklikust huvist. Seda kinnitab ka mänguteooriaks nimetatud matemaatika haru, mis uurib, kuidas inimesed teevad otsuseid eesmärkide nimel. Ühte tuntuimat mänguteooria testi kutsutakse vangi dilemmaks. Lühidalt seisneb mäng selles, et kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ja mõlemad saavad vaid 1 aastase vangistuse. Kui üks tunnistab teise kuriteo ülesse, pääseb ta ise karistusest, aga teine süüalune saab 10 aastat vangistust. Kui mõlemad teevad ülestunnistuse, saavad mõlemad 5 aastat vangistust. Kui mõlemad mõtleksid ratsionaalselt ning prioritiseeriks mõlema kasu, ei tunnistaks kumbki teise süüd. Tegelikkus on aga hoopis teine. Mõlemad näevad, et enda vangistuse vähendamiseks tasub teine üles anda. Näiteks kui üks vang on vait, siis teisel on mõttekam teda reeta, pääsedes sellisel juhul puhtalt. Samas kui üks vang reedab, on samuti teisel mõttekam teda reeta, sest siis saab ta 5 aastat – vastasel juhul saaks 10. Võibolla sellepärast ongi „tõelisi häkkereid“ vähe.
Lisaks toob Eric detailselt välja oskused mis „tõeline häkker“ peaks omandama. Sealhulgas nimetab ära ka mitmed programmeerimiskeeled. See on hea juhend inimesele, kes soovib alustada programmeerimisega, aga ei tea kust alustada. Aga kas on tõesti oluline milliseid keeli sa oskad, et saada häkkeri tiitlit? Programmeerimiskeel on ju lihtsalt vahend, millega teatud probleeme lahendada. Mulle hoopis meeldis autori üks teine idee, mis ütles, et maailm on täis erinevaid probleeme mis vajavad lahendamist ja sama probleemi ei peaks kaks korda lahenda. Palju suuri probleeme sisaldavad mitut suurt valdkonda, mille lahendamiseks ei piisa ainult sellest kui oskad teatud programmeerimiskeeli. Usun, et suurema eelise probleemide lahendamisele annab hoopis mõne üksiku programmeerimiskeele või tehnoloogia tundmine koos mõne muu, kitsama valdkonna teadmistega. Näiteks oled finantsvaldkonnas ekspert ja oskad väga hästi ka Pythonit. Või hoopis tunnustatud tegelane geenitehnoloogias kellel on mõni muu selle valdkonnaga seotud tehnoloogiline teadmine. Selline lähenemine aitab siduda rohkem tehnoloogiat ka teiste valdkondadega ning väldib seda, et tehnoloogia jääb liiga tehniline(tehnoloogia tehnoloogia pärast).
Nüüd jõuan ka põhjuseni miks olen siiani „tõeline häkker“ kirjutanud jutumärkides.
Häkkeriks saamise juhend hakkas mulle jätma halva paroodia muljet kui autor kirjeldas millises trennis peaks käima või millist kirjandust lugema, et saada „tõelise häkkeri“ tiitlit. On väga palju erinevaid inimesi, probleeme, prioriteete ja arvamusi. Kui häkkerid käivad läbi ainult teiste häkkeritega, omavad ühiseid hobisid, jagavad sarnaseid arvamusi ning prioritiseerivad ainult sarnaseid asju, on suur oht, et lahendatakse ainult sarnaseid probleeme. Arvan, et ühiskonnale on vaja hoopis häkkereid kes on kõik väga erineva taustaga. On vaja häkkereid, kelle hobiks on näiteks Netflixist sarjade vaatamine. Või hoopis häkker, kes naudib kõige ehedamat popmuusikat.
Kokkuvõtteks võib öelda, et „tõelist häkkerit“ ei ole olemas. Häkkeritel on küll sarnased maailmavaated ja ellusuhtumine. Neid eristab keskmises inimesest võime hinnata ühiskondliku kasu rohkem kui isikliku kasu. Nad on osavad ja targad ning hindavad vabadust. Samas ei saa ükski häkker olematut „tõeline häkker“ tiitlit sellega, kui suhtleb ainult teiste häkkeritega, oskab teatud programmeerimiskeeli või omab „häkkeri hobisid“.
 |
| Film: Hackers Wanted (2009) |
Viited:
Mänguteooria: https://www.lesswrong.com/posts/QxZs5Za4qXBegXCgu/introduction-to-game-theory-sequence-guide
Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO: http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html
Kommentaarid
Postita kommentaar